5 küsimust. Narva Muuseumi uus juht Maria Smorževskihh-Smirnova

SA Narva Muuseumil on alates veebruarist uus juht, Maria Smorževskihh-Smirnova. Varasem töökogemus on tal Eesti Kunstimuuseumist ja Tallinna Linnamuuseumist, kus ta juhtis filiaale Peeter I Majamuuseum ja Tallinna Vene Muuseum. Nüüd on muuseumijuht tagasi oma armsas kodulinnas, Narvas. Küsisime, kuidas ta narvalannana oma linna näeb ja teistele peegeldab ning mis uues ametis kindlasti ära tuleks teha. 

Narva on Eesti linn, aga siiski veel paljudele salapärane. Kuidas oma kodulinna Narvat mitte nii hästi tundvatele inimestele tutvustaksite?

Mulle tundub, et kodulinna kuvand kujuneb juba varases lapsepõlves.

Esiteks Narva raekoda, kus olin esimest korda 5-aastaselt ja sattusin kohe võlumaailma. See oli jõulupuu koos muinasjututegelaste, magusate kingituste ja jõuluvanaga, kelle olemasolus ma ei kahelnud. 1980. aastate alguses asus raekoja hoones pioneeride maja, kus oli arvukalt huviringe ja igal aastal korraldati õpetajate lastele aastavahetuse vastuvõtt. Veidi hiljem käisin seal kunstiringis. Raekoda eristus silmnähtavalt läheduses asuvatest „hruštšovkadest“. Alles mitu aastat hiljem nägin esmakordselt mustvalgeid fotosid raekojast ja seda ümbritsenud hoonetest. Süda tõmbas kaastundest kokku.

Teine märkimisväärne koht on minu jaoks alati olnud Narva kindlus. Nädalavahetustel käisime vanematega sageli seal jalutamas: imetlesime jõge ja maalilisi Narva ja Ivangorodi linnusetorne. Pildistasime ümbrust ja ilmutasime kodus punase valguse abil mustvalgeid fotosid.

Mäletan, et pärast muuseumi avamist linnuses ei jäänud meil külastamata ükski uus näitus ega kontsert. Kohalik kultuurielu oli isegi keerulistel 1990ndatel väga rikkalik. Lisaks lossile avati 1990. aastate alguses 18. sajandi püssirohulaos kunstigalerii, mida külastasin esmakordselt mitte vanemate, vaid klassikaaslastega. Vaatamata sellele, et keskkoolis käisime üsna tihti ekskursioonidel Tartus ja Tallinnas ning Peterburi teatrites, jäi Narva kunstigalerii minu jaoks väga eriliseks kohaks.

Erilist tähelepanu vajav teema on sakraalne Narva. Näiteks luteri Aleksandri kirik, mis pärast torni rekonstrueerimist sai uueks linna arhitektuuriliseks dominandiks. Või 1898. aastal ehitatud Ülestõusmise katedraal, mis ainsa kirikuna elas üle 1944. aasta dramaatilised sündmused. Mõlemad kirikud ehitati Kreenholmi töötajatele, kelle hulgas olid erinevate rahvuste ja usutunnistuste esindajaid. Narva on alati olnud kultuuride ristumiskoht.

Kuidas te hindate Narva kogukonna ühtsust ja kuidas see mõjutab muuseumi arengut? 

Piirilinna teeb eriliseks asjaolu, et see on olnud nii lääne kui ka ida eelpost. Kultuuri paradigmad muutusid Narvas intensiivsemalt kui teistes linnades, mis kahtlemata avaldas mõju linnale ja selle elanikele. Narva mäletab nii õitsengu kui ka allakäigu perioodi, nii suuri lootusi kui ka pettumusi.

Tahaksin uskuda, et täna on see linn uute positiivsete muutuste äärel. Loodan anda oma panuse muuseumi ja linna õitsengule. 

Narvalased on väga aktiivsed linna kultuuri- ja ajaloolise pärandi uurimisel. Rõõmustatakse kauaoodatud raekoja ja linnusemüüri restaureerimise üle, unistatakse vanalinna ikooniliste objektide taastamisest, osaletakse linnaekskursioonidel ja kuulatakse koduloolisi loenguid Narva raamatukogus. Narvalased jälgivad suure tähelepanuga ka Narva muuseumi projekte. Olen sellest siirast huvist väga rõõmus ja inspireeritud.

Mida oma ametiaja jooksul tahate Narva muuseumis kindlasti ära teha?

Prioriteetsete valdkondadena pean Narva muuseumi kogude ja isegi näitusepoliitika ülevaatamist. Näiteks eksponeeritakse Narva lossis väga palju külalisnäitusi, mis on vähesel määral seotud Narva ajalooga. Seni, kuni Narva muuseumil pole ruume linnaajaloo muuseumi jaoks (ja selline muuseum peab olema!), peaksid meie näitused keskenduma rohkem linna ajaloole ja Narva muuseumi kogudele.

Suur unistus on teha kunstigaleriis põhjalik remont, nii et muuseumi kunstikogu, sealhulgas väärtuslik Lavretsovide kollektsioon oleksid esitletud kõige paremal viisil.

Narva muuseumi on arendatud mitmeti välisvahendite toel. Milliseid võimalusi siin peitub?

Praegu viib muuseum ellu Euroopa Liidu rahastatud rahvusvahelist Eesti-Vene projekti piirilinnuste taastamiseks. Varsti ilmub kogu oma hiilguses Narva linnuse põhjapoolne müür ja seejärel kogu Läänehoov.

Raekoja restaureerimise ja Stockholmi väljaku avamise kontekstis soovin luua tihedamat koostööd Rootsi muuseumitega. Kaks aastast tagasi külastasin Stockholmis Armeemuuseumis üht paremat Narvale pühendatud näitust. Tore oleks teha Rootsi kolleegidega ühine projekt. Ehk astutakse esimesed sammud selles suunas juba tänavu Uusikaupunki rahu 300. aastapäeva ajal, mida tähistame näituse ja konverentsiga. 

Millised oleks muuseumi võimalused Narva ajalugu veelgi paremini rahvale tutvustada?

Nagu me teame, on nüüdisaegne muuseum aktiivne hariduskeskus. Loodan lähiajal alustada Narva muuseumis ajaloo loengusarju ning korraldada loomingulisi kohtumisi Narvas sündinud ja võõrsil töötavate andekate näitlejate, muusikute ja avaliku elu tegelastega.

Ma tahan väga, et Narva muuseumi filiaalidest saaks narvalaste üks lemmikkohti vaba aja veetmiseks. Selleks plaanime juba lähiajal lasta käiku aastapiletid nii üksikisikute kui ka peredele. Kohe, kui loengusarjade kavad on koos, pakume linnaelanikele võimaluse soetada aastapääse Muuseumiakadeemiasse, mille programm tõotab tulla väga huvitav ja sisukas!

Aitäh, Maria Smorževskihh-Smirnova, ja jõudu tööle uues ametis!

kul.ee

Share with:


Leave a Reply