Silvia Ilmenskaja “Elamu, Raudsilla 3, lugu”

 

 Raudsilla 3,  Issakovi elamu tänapäeval. Foto: www.kv.ee

            Aegade jooksul on Narva linna laastanud mitmed sõjad ja tulekahjud. Ka Eesti vabadussõda  polnud erand. (vabadussõda 28.11.1918-02.02.1920) Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918 Joala lahinguga. 25. aprillil 1919, paar nädalat pärast lihavõttepühi, hävitati Joaorus suurtükitulega 208 maja. Seega põles selle sõja käigus Juhkentali linnaosa, mis oli hoonestatud enamuses puitmajadega, suures osas maha. Veel kaua seisis linnaosa varemetes. Linlased kosusid sõjast tasapisi ja alles 1920-ndate lõpus, 1930-ndate alguses alustati Joaoru ülesehitamist.

            20.11.1935. aastal ostis narvalane Filipp Issakov (Filip Isakov) 150 krooni eest Raudsilla tänavasse* kinnistu „Joachimstal nr. 19”. Kinnistu suurus oli 592 ruutmeetrit. Krundil asus sõjas põlenud hoone vundament.

                        Kinnistu „Joachimstal nr. 19” plaan. F. Issakovi pärijate arhiivist.

            Uus omanik sai loa lammutada Krivasoos** vana seltsimaja. Selle hoone palkidest ehitati uus kahekorruseline nelja 1-toalise korteriga maja, kus olid selle aja kohta tavalisest suuremad  aknad. Suuremaid aknaid soovis peretütar.  Esimene korter valmis 1937. aastal ja sinna koliti sisse. Kogu elamu valmis 1938. aastal. Selles majas elasid peale Filipp Issakovi ta laste pered.

            II maailmasõja ajal, 1941. või 1942. aastal, sattus majja mürsk (kagu poolt) ja jäi diivanisse kinni. Mürsk ei lõhkenud. Ettevaatlikult eemaldati mürsk sohvast ja maja säilis. Maja elanikele olid naabrid kõrvalhoonest andnud loa pommitamise ajal kasutada nende keldrikorrust kui pommivarjendit. Sõja ajal igal õhtul vaatas pereisa Filipp taevasse – kas on pilves või selge. Pilves taeva korral võis rahulikult magama heita, kuid selge taeva puhul heideti riides magama, et pommitamise korral kiiresti kõrvaloleva maja keldrisse pommide eest varjuda.

 

            Maja ees kulges munakividest tee. Pärast II maailmasõda tänav korrastati. Raudsilla tänav ja kõnnitee asfalteeriti ning tänava pind tõusis oluliselt ja maja aknad jäid (väljastpoolt vaadates) algsest projektist madalamale.

            Aastatel 1944-1946 asus selles majas raudtee ambulants. 1946. aastal sai Issakovi pere osas majas elamisõiguse tagasi, 1949. aastal elasid kogu majas juba Filipp Issakovi pere. 1950-ndate lõpus pandi majale laudvooder ja värviti, sisse seati veevärk. Maja taga asub väike õdus aed.

            Ahjuküttega maja on säilinud algsel kujul. Ka mööbel ja tapeet kogu majas on vana, kuigi mitte maja algaastatest vaid 1960-ndatest. Oma välimuse ja interjööriga hakkas see maja silma Eesti kineastidele ja 2018. aastal filmitigi seal mängufilmi „Mihkel” mõned kaadrid. See on Islandi-Norra-Eesti ühisfilm, mis põhineb tõsielul ja jutustab kiirest rikastumise soovist narkoäri teel, kus Narvas kasvanud Mihkel ja Veera unistavad paremast ja edukamast elust.

            Korterite interjöör kaasajal.   Filmi   „Mihkel” ühes kaadris on see puittrepp  selgelt näha.

            Fotod: www.kv.ee

 

            Filipp Issakov suri 19.10.1957. aastal 75-aastaselt. Tal oli kolm last – kaks poega ja tütar ning neil omakorda lapsed. Kõik koolitatud ja huvitavatel ametitel. Kes on kuulus Narvas või Eestis,  kes kaugemalgi. Ta pojapoeg,  Sergei Issakov (8.10.1931 Narva– 11.01.2013 Tartu), on väga paljudele tuntud kui kirjandusteadlane ja poliitik. Ta pärandas oma arhiivi ja tööd Tartu Ülikooli Narva kolledžile. Tütrepoeg, Enno Ruusalepp, töötab Tõraveres Tartu Observatooriumis optikuna.

            Teise poja tütrepoeg Anton Weiss-Wendt on ajaloolane, kelle peamiseks uurimisvaldkonnaks on holokaust. Ta on kataloogi „Must-valge linn. Vana-Narva Fotoajalugu” autor. Sama poja teise tütre tütar on Narvas eesti keele õpetaja.

            Praegu on maja tagastatud Filipp Issakovi pärijatele.

  Sergei Issakov (8.10.1931 Narva–  11.01.2013 Tartu)  Foto Vikipeediast.

             Anton Weiss-Wendt. Sündis Narvas 1973. a. Foto tema raamatust „Must-valge linn”.

                                                Juhkentali linnaosa.

 

                                                          

*1912. aasta linnaplaanil on tänava nimi Shuwalowi uulits. Pärast vabadussõda, aastal 1920, muutis Narva Linnavalitsus paljude tänavate nimed eestipäraseks ja 1927. aasta linnaplaanil on see tänav ümbernimetatud Raudsilla tänavaks. Aastatel 1978–1994 kandis tänav NL kangelase Konstantin Orgini nime. 25. oktoobril 1994 taastati Narva Linnavalitsuse korraldusega nr 977-k tänava varasem nimi – Raudsilla.

** Krivasoo, vene keeles Kriuša, küla asub Narva jõe paremal kaldal ja kuulub nüüd Leningradi oblasti koosseisu.

 

 

 

           

 

 

           

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

                                                                                              

 

Share with:


Leave a Reply