Silvia Ilmenskaja “Sõjavälja ehk Rahvavälja lugu “

Suurt lagendikku, mis kunagi paiknes Narvas Tallinna maanteest põhjas kutsuti tsaariajal Sõjaväljaks ehk Sõjaplatsiks. Veel olid kasutusel nimetused Sõjawäe harjutuse plats, Военное поле, Казенное мѣсто ja Soldatenplatz. Praegu on sel lagendikul kaubanduskeskus Fama, 5-korruselised elamud, vana mööblivabriku hoone, kus asub restoran Pärl, Kalevi staadion, Kesklinna Gümnaasium ja telemasti territoorium. Sellise nime – Sõjaväli, sai lagendik seetõttu, et seal toimusid tsaariarmee kogunemised ja viidi läbi sõjalisi õppusi. Veel varem, kutsuti seda ala Vallieelne lagendik, sest see haljasala jäi keskaegse Narva linna kaitsevallide taha.

            Hiljem, kui vajadus õppuste läbiviimiseks kadus, hakkas linnarahvas kasutama haljasala väljasõitudeks grünesse ehk rohelisse, kus peeti piknikke, korraldati miitinguid ja teisi rahvakogunemisi ning Sõjaväljast sai Rahvaväli.

1. mai Sõjaväljal. Tagaplaanil Peetri koguduse koolimaja, Nikolai uulitsal (nüüd Vabaduse 20).

Foto on saadud fb kaudu Vladimir Nikitini fotokogumikust „Minu Narva”.

 

1912. aastal valmis Peetri koguduse koolimaja Nikolai uulitsal (nüüd Vabaduse tn 20). Hiljem kooli nimi muutus: 1920. a. – 2. eesti algkool ja pärast II maailmasõda – Narva 2. Keskkool. Praegused narvalased teavad seda hoonet endise lastemuusikakoolina.

 

            1924. aastal võttis Narva linnavalitsus Eesti Vabariigi Riigikassalt 35 aasta peale laenu, et ehitada uus algkoolihoone*. Laenusumma oli 12 000 000 marka. Pidulik nurgakivi panek toimus 3. mail 1925. aastal. Linnaarhitekt N. Opatski projekti järgi ehitatud kahekorruseline koolimaja valmis 1926. aasta sügisel**. Turu tn 10 majast koliti uude 3. eesti algkoolihoonesse sisse 11. novembril 1926. aastal. Kooli aadress oli Posti tn 23 (pärast sõda Narva 1. Keskkool, nüüd Kesklinna Gümnaasium, Puškini tänav 29).

 

Fotol: 3. algkool hoone Posti tn 23, nüüd Kesklinna Gümnaasium Puškini tn 29 (varem ka Narva 1. Keskkool). Kooli vastas on näha linnastaadioni taraga piiratud nurk. Foto M.-A. Jõesaare raamatust „Algkooliaastad Narvas 1919-1944”, 2007.

           

   Pärast II maailmasõda remonditi koolimaja ja ehitati peale kolmas korrus ning  septembrist 1950 alustas Narva 1. Keskkool oma õppetööd.

Narva 1. Keskkoolile ehitatakse peale kolmandat korrust. Ehitajad on tööeesrindlased Antonov ja  Matvejev, august 1949. Foto on Rahvusarhiivi Foto- ja Filmiarhiivist (Madis Tuuderi kaudu).

Linnal oli ka spordiväljakut vaja. Kahe koolimaja vahele jäi Rahvavälja üks osa ja sinna see rajatigi. 1926. aastal valmis Posti tänaval (nüüd Puškini tn) linnastaadion, mis piirati plankaiaga. Staadionil oli paar väikest hoonet sportlastele ja mõni rida pinke pealtvaatajatele. See staadion oli veel pärast sõda kahe kooli kasutuses – ajani, kui sinna rajati Narva telemast. Muidugi polnud seal enam ei tara, pinke ega ka hooneid. Minu koolitee algas 1. septembril 1954 ja mäletan seda aega, kui kehalise kasvatuse tunnid möödusid kas sellel staadionil või kooli aulas. Lemmikmänguks oli meil rahvastepall.

Joonistusel on linnastaadion Posti tänaval ja ka 2. eesti algkool (varasema nimega Peetri koguduse koolimaja, NL ajal Narva II Keskool ja hiljem Lastemuusikakool). Üle Posti tn (nüüd Puškini tn), vasakus servas paistab 3. eesti algkooli nurk (praegu Kesklinna Gümnaasium). Pliiatsijoonistus, Elmar Kell, kunstnik, 15.01.1925, Narva – 12.02.2006 Haapsalu. Foto S. Soosaare koostatud raamatust „Ühe kadunud linna kroonika”, 2011. a.

 

            Narvas ja Jaanilinnas paiknesid mitmed sõjaväeosad, kes samuti vajasid sportimiseks ja võistlusteks staadioni. 1926. a. otsustas Narva garnison rajada kõikidele nõuetele vastava staadioni. Tänu Uno-Jüri Oitsarile leidsin kiiresti üles artiklid vanadest ajalehtedest. Milline pidi tulema staadion, kirjutab Narva Postimees.

______________________________________________________________________________________________

Narva Postimees 2.06.1929  nr 123:***

Garnisoni staadion walmib

Awamine sügisel.

            Rahwawäljal walmib käesolewa aasta sügisel uus ja ajakohane staadion, mille ehitab Narwa garnison. Ehitustöödega tehti juba kolme aasta eest algust, kuid et Rahwawäli oli künkline ja kallak, siis pidi seda enne tublisti niweleerima, millise töö juures abiks oli kaitsewäelastele linna maamõõtja hra Kabanoff.

            Staadioni kavand seati kokku kindralstaabi poolt. Paar aastat ei ole suudetud peale mullaweo ühest paigast teise, midagi suuremat ega nimetamisewäärsemat ära teha, olgugi et iga päew on 20 meest seal tööl olnud.

            Tänawu kewadel on eeltöödega lõpuks niikaugele jõutud, et Rahwawäli on enam-wähem tasandatud ja juba tulewal nädalal kawatsetakse plaani järele staadioni üksikuid osi ehitama hakata.

            Staadioni suurus on 205X120 mtr, millisele maa-alale on wõrdlemisi hästi ära paigutatud üksikud wõistlusalade asukohad, nii et seal wõib korraldada üksteist segamata erialalisi wõistlusi.  Praegused Narwa spordiplatsid seda ei wõimalda.

            Staadionil on jalgpalliplats 102X66 m suurune; 2 tennisplatsi; korw- ja wõrkpalliplatsid; 400 mtr jooksurada; 200 mtr takistusjooksurada; kõrgus-, kaugushüppe kohad ja oda- ning kuulitõuke platsid. Tööde läbiwiimine on seetõttu kergem ja ka wõrdlemisi odaw, et palgalisi tööjõude ei ole seni ainustki olnud. Et tänawu tahetakse tingimata staadioni walmis ehitada, siis on tööliste-sõdurite arvu tõstetud töödel 30 peale. Kreenholmi wabrikuwalitsus on omalt poolt garnisonile sellega wastu tulnud, et ta lubas jooksuteede jaoks tasuta turbamulda, mis on ühe moodsa staadioni jooksuraja ehitamiseks kõige tunnustatum. Ka on Narwa suurtööstused annud mullaweoks tasuta kasutada wagunette ja roopaid, mis on tublisti kergendanud tööd ja wõimaldanud seega ka staadioni kiiremat walmissaamist.

            Staadioni tahetakse küll kindlasti awada sügisel, kuid sügiseks ei suudeta kõiki töid weel lõpetada. Kõige pealt ehitatakse staadionile pealtwaatajate tribüün 1000 istekohaga ja ümber staandioni istutatakse akaatsiapõõsastest ekk.

            Tribüüni ehitamisega tehakse algust tulewal kewadel.

            Staadioni, kui see walmis saab, wõiwad kasutada garnisoni ülema loal ka Narwa spordiseltsid, kel praegu puudub ajakohane spordiwäli, sest nüüdne linna staadion on suuremate wõistluste korraldamiseks liiga wäike.

Põhja Kodu 13.09.1930 nr 104 teatab:

Uus spordiwäli Narvas.

            Narvas valmis uus garnisoni spordiwäli Rahwawäljal. Spordiwäli on ehitatud rahvusvaheliste spordi nõuete kohaselt: üldpikkus 205 ja laius 120 meetrll.

______________________________________________________________________________________________

Lõpuks toimus pidulik avamine, millest kirjutab Põhja Kodu.

______________________________________________________________________________________________

Põhja Kodu 11.08.1931 nr 88:

 

X üleriiklikud kaitsewäe spordiwõistlused lõppesid. Minister J. Hünerson awas spordiwõistlused. (…)

 

            Läinud laupäewal kell pool 4 p.l. awati Narwas garnisoni staadionil 10. üleriiklikud kaitsewäe spordiwõistlused. Ühes spordiwõistluste awamisega awati ka uus garnisoni staadion, mida tuleb lugeda üheks paremaks spordiwäljaks Eestis. See uus spordiwäli on ehitatud 1. diwiisi korraldusel 4 aasta jooksul kaitsewäelaste poolt ja tema wäärtust tuleb hinnata vähemalt 10 miljoni sendi peale. Samuti eeskujulik on uue staadioni tribüün, kus riidehoiuruumid, pesuruumid ja istekohti 500 inimese jaoks. Uue staadioni ja spordiwõistluste awamine sündis pidulikkusega. Kõige pealt minister J. Hünerson wõttts wastu sportlaste paraadi ja siis wabariigi walitsuse nimel kui kaitsewäe ministri kt. awas staadioni ja spordiwõistlused. Seejärgi kõnelesid kindral A. T õ n i s- s o n, linnapea kt. A. Bachmann ja Wõitleja spordiseltsi esimees, linnanõunik J. Metsatalu. Ilm ei olnud kõige parem. Taewast sadas wihma nõrgal kujul, mille tõttu pealtwaatajaid ilmus platsile ainult 4—500 ümber, kuna aga ilusal ilmal pealtwaatajate pere oleks kahtlemata tõusnud 3—4 korda suuremaks. Peale awamise tseremoonia algasid kohe spordiwõistlused 100 m jooksus. Pühapäewal, 9. augustil oli 10. üleriigiliste kaitsewäe spordiwõistluste teine ja wiimane päew, millest nagu eelmiselgi päewal osa wõttis 250 mehe ümber. (…)

______________________________________________________________________________________________

Kuna lagendiku nimi, Sõjaväli, oli kõnepruugist kadunud, siis seda meenutas veel enne II maailmasõda üks tänav Narvas, mis algas Tallinna maanteelt ning lõppes garnisoni staadioni ja 3. eesti algkooli vahel. See oli Sõja tänav (Военная). See tänavanimi oli kasutusel veel 1950-ndatel ja seal asus kaks maja. Hiljem said elanikud korterid ja majad lammutati, kuid tänavajupp Kesklinna Gümnaasiumi taga on säilinud tänaseni (lõpeb Hariduse tänavaga). See tänavajupp enam nime ei kanna ja on kasutusel kui gümnaasiumi tagahoov.

Foto on tehtud 1950-ndate lõpus. Käib jalgpallimatš. Foto on oluline hoonete pärast. Staadionist vasakul on 3-korruseline Narva 1. Keskkooli hoone, kooli ja staadioni vahele jääb Sõja tänav, kus on kaks maja. Foto vasakus servas on elumaja tumeda katusega ja staadioni Hariduse tn poolses otsas valge maja heleda katusega. Pildi paremas servas paistab pika hoone katus. Selles hoones on nüüd restoran Pärl. Foto on saadud Dmitri Fedotkinilt fb kaudu.

            Hiljuti kinkis mu hea tuttav Irene Weiss-Wendt mulle foto, mis on tehtud 3.11.1938. aastal (see kuupäev on kirjutatud foto taha) garnisoni staadionil, kus tähistatakse Hugo Taali jalgpallijuubelit. Hugo Taal oli nimekas Narva jalgpallur.

______________________________________________________________________________________________

Uus Eesti Narva Uudised nr 244, 28.10.1938 kirjutab:

1. Taali jalgpallijuubel.

Pühapäewal, 30 okt. peetakse linna spordiwäljal hooaja wiimane jalgpallimatsh, kus dir. Keltzeri karikawõistluste sarjas kohtuvad NTHK ja Wõitleja. Enne mängu toimub wäljal NTHK tsenter poolkaitse Hugo Taali austamine, kellel tänawu täitub 20 aastat sportlisest tegewusest. Hugo Taal, eraelus üleajateenija suurtükiväe grupis hakkas jalgpallispordiga tegelema 1918. a. lüües kaasa n.n. Joaoru kaldapoiste meeskonnas, tolleaegsest meeskonnast elab peale Taali Narwas weel waid raamatukaupmees Dawõdow. 1921. a. Taal läks Wõitlejasse, esinedes algul paremsisemisena, hiljem kesktormajana. Kui 1925. a. kutsuti ellu Narwa Tennishoki-klubi, kus asutati ühtlasi ka jalgpallimeeskond, siirdus Taal sinna üle. Sellest peale. s.o. 13 aastat on Taal wahetpidamata mänginud NTHK’s, olles ühtlasi kogu aja ta meeskonna kapteniks. Keskpoolkaitse kohal H. Taali peetakse Narwa asendamatuks jõuks. Ta on elanud üle mitu jalgpalli generatsiooni, kes tema kõrwal on õppinud mängima, saawutanud oma tippwormi ja siis taas kadunud. Taal on aga kogu aja olnud endine Taal. Tegelikust jalgpallispordist H. Taal kawatseb loobuda tänawu oma juubeli aastal, esinedes seega pühapäewal wiimast korda. Tulewikus ta kawatseb pühendada rohkem noorte jalgpallimeeste wäljaõpetamisele. H. Taal on sündinud Narwas 23. juulil 1904. a.

______________________________________________________________________________________________

Irene Weiss-Wendti kingitud foto.  Hugo Taali jalgpallijuubel.

 

Fotol on A. Tannberg ja P. Pereplettšikov (mantlites) ning teiste hulgas jalgpallur Kolja Kaubiš (näoga siiapoole, käes karp).  

 

            Nikolai Kaubiš, (18.05.1916 Jamburg (nüüd Kingissepp), Petrogradi kubermang – 21.05.1977 Pärnu), jalgpallur. 1934. a. lõpetas Narva vene gümnaasiumi. 1931.       a. hakkas käima Narva NMKÜ-s kergejõustiku-, võrk- ja jalgpallitreeninguil,      kuulus 1934–40 ka ühingu juhatusse. Tuli 1936 Narva meeskonnas jalgpalli A- klassis Eesti meistriks. Võttis II maailmasõjast osa Saksa sõjaväes. Oli 1944–50 sõjavang ja mängis 1948–49 NL mv-te B-grupis Kemerovo Himikus. Kuulus 1936. aastal kolm korda Eesti koondisse. Töötas 1951–58 Pärnu Kalevi jalgpallitreenerina. Tegutses kohtunikuna. (Andmed Eesti Entsüklopeediast.)

Foto alumises paremas nurgas on näha 2. eesti algkool Vabaduse tänaval, Posti tn linnastaadion, 3. eesti algkool, Sõja tänava maja ja nurgake garnisoni staadionist. Üksiku lennuväedivisjoni nr. 1 lendurvaatleja tehtud aerofoto Narva linnast, 1932. a. RA, EFA.66.P.4-5748.

   Narva telemasti rajamisega kadus minu kooliajal võimalus kasutada endist Posti tn. linnastaadioni ja meie võimlemistunnid möödusid nüüd endisel garnisoni staadionil või Pimeaias. Suusatama viidi meid Vabaduse tänava lõpus olevale murdmaale, kus praegu on autoparkla, spordihall ja hiljuti rajati EV100 avalik park. Mulle ei meeldinud suusatunnid, sest me pidime kaasa võtma oma suusad. Kuna ranitsaid tol ajal polnud, siis oli suuskadega kooliminek väga vaevaline.   Ühe käe otsas koolikott ehk portfell ja sussikott vahetusjalatsitega ja teises käes suusad suusakeppidega. Kui hästi ka neid suuski ja keppe kodus kinni ei seotud, ikka nad pudenesid tee peal lahti. Kuna käe otsa enam midagi võtta ei saanud, siis suusariided said lisaks koolivormile selga pandud. Koolitee oli ülesmäge mööda Puškini tänavat. Nii minna oli palav ja väsitav. Lisaks pidid taskus olema veel suusamäärded vastavalt ilmale. Kool sai suusavarustust juurde ja ma loobusin  suuskade tassimisest. Tol ajal kinnitati suusad jalatsite külge rihmadega, mis alailma lahti läksid. Rihmad olid aga mugavad seetõttu, et neid sai kinnitada igasuguste jalatsite külge, kas või vildikutele. Suusarihmad olid valmistatud vastavalt jalatsi suurusele. Hiljem võeti tarvitusele uued kinnitused, mida kutsuti kukkedeks. Et „kukkesid” kasutada, pidid jalas olema laia servaga suusasaapad. „Kuked” kruviti suuskade külge. Nüüd, kui suusad olid all, vajutati „kuked“ kinni ning suusad olidki kindlalt jalas. Selliste „kukkedega” oli lausa lust suusatada!

            Peale spordiürituste toimusid pärast II maailmasõda endisel garnisoni staadionil ka linna laulupeod ehk laulupäevad. Garnisoni staadionist oli saanud linnastaadion, mis kandis kaua aega nime Kalevi staadion.

Fotol: Narva laulupäev. Staadioni tribüünil esineb Narva V. Gerassimovi nimelise kultuuripalee naiskoor „Tiina”, koorijuht Astrid Randla, kes oli ka Narva 2. Keskkooli laulmisõpetaja; umbes 1960. a. Foto S. Ilmenskaja isiklikust arhiivist.

2020. aastal möödus staadioni valmimisest 90 aastat. Staadioni piduliku avamise 90. aastapäev saabub aga 11.08.2021. aastal.

            Pärast viimast renoveerimist avati Kalevi Fama staadion 12. oktoobril 2013. aastal. Oma uue nime sai ta läheduses asunud Fama bastioni järgi. Staadioni aadress on Hariduse tänav 22.

Üks tore foto ennesõjaaegsest linnastaadionist, kus spordihuvilised noormehed, seistes jalgratastel, piiluvad spordivõistlust üle plankaia ja läbi aiapilude. Pilt on tehtud Posti (Puškini) tänava poolt. Taamal asuv hoone on nüüd Kaitseliidu maja. Foto on saadud fb kaudu Vladimir Nikitini fotokogumikust „Minu Narva”.

                                                                      

 

            *  *  *  *

 

* 1924. a. asus algkool Kruglovi majas (Turu tn 10) Turu ja Helsingi tänava vahelises majadeplokis. Turu tänav kulges sel ajal raekoja ees ja Helsingi tänav raekoja taga.

 

** Narva 3. eesti algkoolist saab põhjalikumalt lugeda Monika-Aino Jõesaare raamatust „Algkooliaastad Narvas 1919-1944”, 2007.

 

***  Kõik  artiklid vanadest ajalehtedest on toodud originaaltekstiga ja artiklite taust on toonitud.

Share with:


Leave a Reply